Wolverhampton Wanderersi ääreründaja Adama Traore rääkis AS-i vahendusel antud intervjuus, milliste raskustega pidi ta lapsena Kataloonias L’Hospitalet de Llobregat’is hakkama saama ja vaatamata sellele sirgus temast tippjalgpallur.
Immigrantide perekonna sündinuna oli Traore nooruses keeruliste valikute ees. Kohalikud tänavajõugud üritasid teda mitmeid kordi värvata narkootikume müüma ja võtta osa teistest ebaseaduslikest tegevustest. Praeguseks on 24-aastane mängumees jõudnud erinevaid Hispaania noortekoondiseid esindada ja on ka põhimeeskonna vaatevälja sattunud. Karjääri jooksul jõudis ta ka Barcelonasse ning peale seda pallis ta Aston Villas ja Middlesbrough’s, enne kui jõudis Wolverhamptonisse. Traore kirjeldas aga põhjalikult, mis oludes võinuks ta olla, kui temast jalgpallurit poleks saanud.
“Jah, mitmeid kordi [üritati mind värvata]. Nii mind, mu venda, dominikaanlasest sõpra, kõiki. Sellel ajal olla mõne jõugu liige oli midagi, mis tegi sind populaarseks. Aga meil oli teistsugune mentaliteet. Tahtsime saada jalgpalluriteks ja mitte mõne jõugu osaks. Peaaegu igal päeval nägid kaklusi ja me ei tahtnud seda teha. Loomulikult kaasati mind ikkagi kaklustesse. Koolis, kus käisin, olid jõugud. Nad võitlesid pidevalt üksteisega. Nägin relvi, võitlusi kurikate, nugade ja pudelitega… kõike. Nüüdseks on Hospitalet’s tehtud head tööd ja kõik on palju rahulikum,” rääkis Traore.
“Paljud loobuvad jalgpallist, et liituda jõuguga. Olen mänginud nendega koos ja nende vastu los Bloques’is ja nad olid uskumatult head. Aga nad lõpetasid jalgpalli, et müüa narkootikume, liituda jõuguga või lõpetasid halbade suhete pärast. Jõukude kontrolli all olid erinevad piirkonnad. Sõltuvalt sellest, kuhu läksid, nad küsisid: “Millises jõugus sa oled? Kus sa elad? Miks sa siin oled?” Kui nad sind ei teadnud või sul polnud isegi mingeid probleeme, siis võis ikkagi tüli tekkida.”
“Mõned inimesed seega ärritusid ja liitusid rivaaljõuguga. Seda juhtus tihti. Seepärast ongi nii keeruline ja pead teadma, mida tahad ning oleme sellele keskendunud. Pole vahet, kust tuled, isegi kui see on karm piirkond, siis leidub alati ka häid inimesi, kes teavad, mida tahavad teha. Kõige tähtsam on teha otsus kiirelt. Näiteks mõnes võitluses pead otsustama kiirelt, kas tahad sama teed pidi minna. Sa näed võitlusi ja kuidas nad toimivad. Näed, kuidas jõuk tegutseb või kuidas politsei küsitleb neid. Näed, kuidas tänavad tegutsevad ja narkootikume liigutatakse. Kui tahad seda illegaalselt teha, siis see võimalus on olemas ja saad neid asju lihtsamalt.”
