Liverpooli peatreener Jürgen Klopp lükkas ümber jutud, nagu oleks tema juhendatav meeskond ka järgmistel aastatel Inglismaa jalgpallis justkui peatamatuks jõuks muutumas.
Premier League’is on Liverpoolil lähima konkurendi Manchester City ees 22-punktiline edumaa. Piisab vaid ühest City kaotusest ja kui Liverpool on samas voorus võidukas, on ka meistritiitel käes. Hooaeg on Liverpoolile kahtlemata edukas olnud ja eelmisest aastast on neil ette näidata ka Meistrite liiga võit. Samas ei näe Klopp, et tänapäeval oleks taoline domineerimine jalgpallis võimalik, nagu aastate 1992-2013, mille jooksul Sir Alex Fergusoni eestvedamisel võitis Manchester United koguni 13 korral Premier League’i.
“Ausalt öeldes pole mu arvates võimalik enam domineerida. Unitedil oli hea kooslus koos erakordse peatreeneriga, kellel oli suurepärane silm leidmaks häid mängijaid, ning ühtlasi hea ajastus, kui kauaks sa vajad mängijat meeskonda. Asendused, mis ta sai, olid alati erakordsed, ja samuti oli raha olemas. Unitedile oli see kombinatsioon kõigest väga hea. Oleme ilmselgelt praeguseni midagi õigesti teinud. Aga peame neid samu asju – ja isegi veelgi enam – edasi tegema, et jääda edukaks. Uskuge mind, konkurendid ei peatu. United tuleb tagasi ja Chelsea on üleminekuturul esirinnas. Teised pole samal ajal midagi veel teinud, kuna ebaselgust on palju. Kui nägin Manchester Cityt võitmas Arsenali, siis küsisin endalt, kuidas on võimalik, et meil on neist 22 punkti rohkem?” rääkis Klopp.
Kloppil jagus veel kriitikat Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni suunas, kes ei ole tema sõnul suutnud koroonaviiruse pandeemia ajal õigeid suuniseid anda. “Ma ei muretsenud sekunditki, et valitsuse pärast võime tiitlist ilma jääda, sest muretsesin numbrite pärast, mis näitasid koroonaviiruse surmasid. Ja ma olen endiselt mures. Mina sellele valitsusele häält ei andnud. Valitsus oli teiste inimeste otsus. Mul oli probleem, et sain uudiseid Inglismaalt ja Saksamaalt. Kui tulnukad jälgiksid meid mõlemaid väljastpoolt, siis mõtleksid nad, et oleme tulnud kahelt erinevalt planeedilt. Isiklikust vaatenurgast ei saa ma aru, miks hakkasime näomaske kandma suletud piirkondades 15. juunist, kui viie või kuue nädala eest seda juba teistes riikides tehti.”
