Napilt üle hooaja Londoni Arsenali perioodil 2018-2019 juhendanud Unai Emery avaldas, et tema tahtis klubisse tuua Crystal Palace’i ründeässa Wilfried Zaha’d, aga klubi ei võtnud seda soovi kuulda ja palgati Prantsusmaa kõrgliiga klubist Lille’ist hoopis Nicolas Pepe.
2019. aasta augustis purustas Arsenal oma üleminekurekordi, kui Pepe eest tasuti 79 miljonit eurot. Elevandiluuranniku ründajal kulus omajagu aega enne, kui Arsenalis kohanes ja see avaldas mõju meeskonna esitustele. Tänavusel hooajal suutis Pepe end klubis küll pildile mängida ja 32 mänguga kuus väravat lüüa, kuid Emery meenutas, et tal oli raske temaga koostööd teha, kuna soovis lihtsalt teist mängijat, kes aidanuks paremaid tulemusi saavutada.
“Palkasime Pepe. Ta on hea mängija, aga me ei teadnud, milline isiksus ta on ning ta vajab aega ja kannatust. Eelistasin tuua kedagi, kes tunneb liigat ja ei peaks aega kulutama kohanemise peale. Zaha võitis üksinda mänge: Tottenham Hotspuri, Manchester City ja meie vastu. Need olid uskumatud esitused. Ütlesin neile: “See on mängija, keda tean ja tahan siia.” Kohtusin Zaha’ga ja ta tahtis tulla Arsenali. Klubi aga otsustas, et Pepe on vaja tuua tulevikku silmas pidades. Ma vastasin: “Jah, aga ma peame nüüd võitma ja see poiss suudab mänge otsustada.” Meile tegi ta ise tuule alla,” rääkis Emery The Guardiani vahendusel.
Samas tunnistas Emery, et Zaha palkamine poleks olnud lihtne, sest Crystal Palace üritas iga hinnaga oma liidermängijast kinni hoida. “On tõsi, et ta oli kallis ning Palace ei tahtnud ka müüa. Ridamisi otsuseid järgnes, millel olid omad tagajärjed.”
Emery ajastu Arsenalis lõppes seitsme järjestikuse kaotusega. Valusad tulemused tekitasid tema sõnul lumepalliefekti ja sellest seisust polnud võimalik enam välja tulla. “See on keeruline. Energia kaob, asjad pole enam paigas, Mõned veel toetavad sind, aga sa tunned, milline on atmosfäär ning suhted lagunevad. See kandub omakorda väljakule. Kaotada eduseisus olles Palace’ile ja Wolverhampton Wanderersile mõjutas meie emotsionaalset poolt. Me polnud enam me ise ja midagi ei toiminud. Ütlesin mängijatele: “Ma ei näe seda meeskonda, keda tahaksin.” Pühendumist ja ühtehoidmist enam polnud. Sellest hetkest alates näed, et oled üksi. Klubi jättis mind üksi ning lahendust olukorrale ei leidunud.”
