Arsenali peatreenerina 22 pikka aastat töötanud ning Inglismaa jalgpalli muutnud ja täiustanud Arsene Wenger tõdes, et ta jäi klubisse liiga pikaks ajaks ning see on olnud tema suurim viga.
Inglismaa telekanali RTL-is jooksva saate “What if?” saatejuht Christine Kelly intervjueeris Arsenali ekslootsi, kus prantslane avas end laiemale avalikkusele. Küsimusele, mis on olnud ta suurim viga, vastas Wenger üllatuslikult: “Võib-olla 22 aastat samas klubis töötamine. Olen tegelikult seda tüüpi, kellele meeldib ringi liikuda, kuid mulle meeldib ka väljakutseid vastu võtta. Olen mitmel korral jäänud oma väljakutse orjaks.”
Wenger tahaks andeks paluda neilt, kes on tema otsuste pärast kannatanud. “Minu töös tehakse pidevalt otsuseid, et ühtesid karistada ja teisi selle arvelt rõõmustada. Kui töötad 25-liikmelise tiimiga, siis põhimõtteliselt jätad sa 14 inimest igal nädalavahetusel või teisipäeval (kui on nädalasisene mäng – toim.) tööta.”
Wengerit on kiidetud Inglismaa jalgpalli moderniseerimise eest, tuues igapäevavutti uut lähenemist. “Kõige tähtsam on seda mängu armastada. Vaadates noori, umbes 14-aastaseid vutti mängimas, siis nad mängivad kirega ja teevad seda, mida armastavad. Kui sellest saab töö, siis pigem peab pingutama, tahtmisest enam ei piisa. Pead treenima, pead võitma, pead skoorima. Sel hetkel muutub jalgpall vähem lõbusamaks. Ma olen alati üritanud luua uskumust, et tahtmine ja kirg mängu vastu peab olema esikohal,” ütles prantslane.
Kuidas sai Wengerist, kes tollal juhendas Jaapani klubi, Arsenali peatreener? “Tollane Arsenali aseesimees David Dein kutsus mind klubisse. Kuid 2. jaanuaril 1989. aastal, olin Türgis ja pidin lendama Inglismaale. Tollel ajal ma veel suitsetasin ja Arsenali mängu poolajal pakkus Davidi naine mulle tuld. Hakkasime rääkima ning ta naine kutsus mind õhtusöögile.
Kuna Davidil oli Cote d’Azuris jaht, siis ta käis sealkandis tihti ning jäime suhtlema. Olin siis tollal Monaco peatreener ning ta käis Monaco mänge vaatamas ja ühel korral tuli ta mu juurde. “See, mida sa siin teed, on huvitav. Ma tahaks sind ühel päeval palgata,” ütles ta.
Jaapanisse minnes tutvusin Arsenali esimehe Peter Hill-Woodiga, kes tahtis tuua klubisse välismaist peatreenerit. Kui juba töötasin Jaapanis, siis mulle helistati Arsenalist ning kinnitati, et nad tahavad mind. Nii siis läkski,” rääkis Arsenali legend oma loo.
Kes on olnud Wengeri jaoks meeldejäävaimad mängijad, kohtumised ning kes on täiuslikeim pallur maakeral? “Kõige talendikam mängija, keda olen juhendanud, on ilmselt Thierry Henry. Kõige uhkem olen olnud diilide üle, mis maksid vähe, ent andsid klubile meeletult juurde: Kolo Toure, Thierry Henry, Sol Campbell, Nicolas Anelka.
Mäng, mis tegi mind kõige rõõmsamaks, oli võit Barcelona üle, kui nad olid alistamatud ning absoluutses tippvormis. Mõlemad tiimid näitasid erakordset jalgpalli,” meenutas ta 2:1 lahingut Emiratesi staadionil.
“Maailmas pole perfektset mängijat, igalühel on mingi puudus. Näiteks Lionel Messi on kõigist kõige perfektsem, sest ta suudab panna nii teised mängima kui ka ise skoorida, kuid temalgi on omad nõrkused.
Kui analüüsida ta mängu, siis näed, et ta pole kaitses eriti hea ja peapallid pole ta tugevaim külg. Aga elatist ei teenita ju oma nõrkuste, vaid tugevuste abil ehk peatreener peab rõhuma palluri tugevustele ning ümbritsema teda palluritega, kes peidavad ta nõrkuseid,” tegi Wenger kiire analüüsi.
Prantslast on aastate jooksul seostatud ka kodumaa koondise peatreeneritooliga. “Jah, mulle on tehtud mitmeid kordi pakkumine juhendada Prantsusmaa koondist, kuid mulle meeldib olla igapäevaselt treener, see pakub mulle palju rohkem huvi. Ma olen enda käest korduvalt küsinud, et kas peaksin hakkama koondisetreeneriks. Koondise peatreener juhendab aastas umbes kümmet, klubitreener 60 mängu. Ma elan järgmise mängu nimel, nii et…”
Wenger teatas eelmise hooaja lõppfaasis, et lahkub Arsenalist. Ta võitis kolm liigatiitlit, seitse FA karikat ning valiti ka kolmel korral liiga parimaks treeneriks. Tema asemele määrati endine Sevilla ja PSG peatreener, hispaanlane Unai Emery.
