Eelmine hooaeg muutis Premier League’i jäädavalt, kui kaks klubi kogusid kokku 195 punkti, näidates viimastel kuudel perfektsuselähedast vormi. Mitte kunagi pole Inglismaa kõrgliigas antud teist kohta 97 punkti eest, ealeski pole vaid korra kaotanud tiim jäänud teiseks. Pep Guardiola ja Jürgen Klopp näitasid mullu maailmale, kui palju peab pingutama, et maailma vaadatuima jalgpalliliiga kuldmedal endale kaela riputada.
Suvi on möödunud Liverpooli ja Manchester City jaoks üpris rahulikult – võitjad täiendasid ridu Fernandinho mantlipärija Rodriga ning Juventusega vahetati äärekaitsjaid, kui mentaliteediprobleemiga, ent väga-väga ründav paremkaitsja liitus Cityga, andes Guardiolale võimaluse mängujoonisega veel rohkem katsetada.
Liverpool aga, võib öelda, et tegi eelmise hooaja Tottenhami, kes toona ei ostnud ühtki mängumeest. Paberi peal on näha mõnda täiendust, ent ükski neist ei kandideeri algkoosseisu kohale. Tuumik on jäänud samaks, kedagi ära ei ole müüdud ning Real Madridi õudusjutud Sadio Manest ja Mohamed Salah’st sel suvel siiski tõeliseks ei saanud.
Aga ülejäänud kolm klubi Suurest Kuuest, võib öelda, et tulid duole lähemale: Tottenham suutis hoida kõiki staare ning täiendas ridu kahe osava poolkaitsjaga, kui Tanguy Ndombelet nähtakse kui Mousa Dembele järeltulijat ning Giovani Lo Celso ründevõimekus on kindlasti väärt malenupp Mauricio Pochettino plaanides; Arsenali üleminekuaken tundus katastroofiline olevat, kuni rekordilise 75 miljoni euro eest toodi paremäär Nicholas Pepe, laenulepinguga Real Madridi poolkaitsja Dani Ceballos, vasakkaitsesse Celticu talent Kieran Tierney ning viimasel päeval šokeeriti Chelseat, kui napsati keskkaitsja David Luiz; Manchester United tugevdas inglise selgroogu, kui Harry Maguire’ist tehti maailma kalleim kaitsemängija, rünnakule lisati välkkiire Daniel James ning paremkaitsesse eelmise hooaja komeet Aaron Wan-Bissaka. Rahaks tehti Romelu Lukaku, kelle lahkumine annab erakordse võimaluse Anthony Martialile ja Marcus Rashfordile tõestada end jalgpallimaailmale.
Ainus kaotaja on Chelsea, kes sai küll uue, truu peatreeneri, ent Frank Lampardi käsutuses pole enam Eden Hazardit või David Luizi, samuti ei saanud sinisärgid teha suvel üleminekukeelu tõttu ühtki tõsist täiendust. Tõsi, mullu laenul viibinud Mateo Kovacic osteti endale päriseks ning jaanuarikuus lukku löödud diiliga saabus Saksamaalt ääreründaja Christian Pulisic.
Guardiola on öelnud, et sel hooajal ei tohiks tulla säärast kahe-tiimi-võidujooksu, sest mitmed konkurendid on end tugevdanud, eelkõige Tottenham ja Manchester United. Kui mullu pakkus liiga pinget viimase vooruni, siis tänavu on oodata tulevärki juba esimesest voorust saadik.
Kindlasti tasub mainida Wolvesi, Evertoni ja Leicesterit, kellel on sihikindel plaan end esikuuikusse murda ning klubid tegid suvel väga häid täiendusi. Ainsana jäi oma tähest ilma just Leicester, kui Maguire rekordilise summa eest ikkagi rahaks tehti. Sellest hoolimata on Brendan Rodgers optimistlik ning usub, et suvel tehtud ostud on neid võrreldes varasemaga veelgi tugevamaks muutnud.
Hooaja alguse eel on Optibet veendunud, et tiitel jaotatakse taas ära just City ja ‘Pooli vahel ning on reaalsem, et Guardiola tõstab kolmandat hooaega järjest karika enda pea kohale kui Klopp teeb miskit erakordset ja lõpetab 30-aastase liigatiitli põua.
Kuna eelmainitud kaks klubi on tõusnud tundmatutesse kõrgustesse, on “vanakooli” gigandid täbaras seisus – Manchester Unitedi võidukoefitsiendiks 35, Arsenal lausa 46. Pigem nähtakse Meistrite liiga hõbemedalisti Tottenhami võitu kui linnarivaali Chelsea triumfi.
Kui aga nalja teha, võib Leicesteri peale veidi raha panna – 2016. aastal tulnud võit tegi mitu inimest 5001-kordselt rikkamaks, mil ülisuur koefitsient sai reaalsuseks, muutes spordiennustuse alustalasid. Toona ei uskunud säärasesse sündmusse keegi, ei usuta ka praegu, kuid vähemalt Optibet on tähelepanelik ning 230-kordne tagasimakse on siiski kakskümmend korda kunagisest väiksem.
Vaata kõiki koefitsiente SIIT:
