Kuldne generatsioon, aegade talendikamad pallurid. Riik, mis on segu kahest vutikultuurist, nende naabrite kultuurist. Ühed on pallinud MM-finaalis, viimati 2006. aastal, teine jõudis teist korda ajaloo jooksul poolfinaali. Nüüd on aeg suurele naabrile hambaid näidata. Naabrile, kelle tiimi sügavuse kohta tehakse internetis aukartlikult nalja, sest neil pole isegi vahetusmängijate vahetusmehed halvemad kui mõne konkureeriva riigi põhimehed. Nüüd minnakse vastamisi: kuldse generatsiooniga Belgia ning ja röögatu sügavusega Prantsusmaa. On aeg.
Seda kohtumist peetakse kui tegelikuks MM-finaaliks. Pole vahet, kas teises poolfinaalis võidab Inglismaa või Horvaatia, sest ei inglased ega horvaadid pole prantslastele või belglastele vääriliseks vastaseks. Sellel turniiril mitte. Ei ole neil piisavalt tähti või säravaid mängijaid, Kylian Mbappet või Eden Hazardit. Neil pole sügavust ja kuldset põlvkonda.
Räägime teekonnast poolfinaali ning omavahelistest kohtumistest. Turniiri üks nooremaid koondiseid ehk Prantsusmaa on alistanud Argentina ja Uruguai, mõlemad mängud kaldusid prantslastele üpris veenvalt. Belgia pääses Jaapani vastu tõelise ehmatusega, ent kohtumine Brasiilia vastu väärib mainimist.
Kui rääkida, kes võib olla belglaste ohtlikeim mees, siis on raske vaadata mööda ründetriost (mis on küll veidi poolkaitsjalikum kui ründavam) Eden Hazard – Romelu Lukaku – Kevin de Bruyne. Nende kolme koostöö tekitas brassidele palju peavalu ning Hazardi kiirus ja sihikindlus päädis MM-i rekordiga, kui ta võttis kümnel korral vastased ette ning tegi seda kümnest kümme ehk õnnestus sajaprotsendiliselt. Võimas! De Bruyne’i väravale tegi oivalise eeltöö just Lukaku, kes ainuisikuliselt võttis kontrarünnakul ette Brasiilia poolkaitseliini ning läbis selle nagu Porsche 911 ringraja – veatult, sundimatult, enesekindlalt, probleemideta.
Omavahel pole sel sajandil veel ametlikes kohtumistes vastamisi mindud, ent viimane vastasseis 2015. aastal pakkus tõelise thrilleri, kui Belgia võitis 4:3. 89. minutil oli veel edu kolmeväravaline, ent Nabil Fekiri ja seekord koju jäetud Dimitri Payeti hilised tabamused vähendasid kaotusseisu minimaalseks. Nüüd on Prantsusmaal Payeti asemel Mbappe, kes võib kiiruse, jõulisuse ja tehnikaga niita belglasi vasakule ja paremale.
Aga kumb pääseb edasi? Optibet hindab Prantsusmaad favoriidiks ning nende finaalijõudmise puhul saad panuse 1,68-kordselt, belglaste esimese finaali puhul 2,05-kordselt. Nagu see turniir on näidanud, et pall on (vahel isegi uskumatult) ümmargune ehk kõik on võimalik. Kõik.
