Liverpooli äärekaitsja Andrew Robertson liikus Liverpooli Hull Cityst 2017. aastal, tõustes kahe aastaga liiga parimate vasakkaitsjate sekka. Tema algus Liverpoolis ei olnud aga nii roosiline kui oodanuks, sest juba esimesel treeningpäeval hakkas šotlane meeletult oksendama.
Sel liigahooajal 11 väravasöötu jaganud šotlane meenutas oma karjääri algusaastaid. “Kui ma 2014. aastal sain võimaluse mängida Premier League’is, olin ma jõudnud enda silmis ülimalt kaugele. Mu ambitsiooniks oli saada väärikaks Šotimaa kõrgliiga mängumeheks. Kui ma tegelesin maastikukujundusega ning ämbrite tühjendamisega, siis ma ei uskunud ealeski, et mängin Meistrite liigat, eriti Liverpooli särgis,” rääkis ta The Players’ Tribune’ile.
“Mitu klubi võttis minuga 2017. aasta suvel ühendust, aga ma polnud eriti huvitatud. Mu naine oli rase ja olime tegemas ettevalmistusi, laps oli toona prioriteediks. Siis kuulsin, et Liverpool tunneb huvi. Kui kuuled nendepoolset huvi, siis helistad oma agendile viie sekundi pärast tagasi. Ma ei jõudnud lepingu sõlmimist ära oodata,” meenutas Robertson.
“Meditsiiniline kontroll võttis aega kaks päeva ning ma sõin veidralt, sest med. personal tegi igasuguseid teste, veendumaks mu tervislikus seisundis. Kui kõik oli tehtud, siis läksin Melwoodi veresuhkrutesti tegema. Sörkisin koos Danny Ingsiga ning pärast mõnda ringi ümber väljaku, tundsin kõhus veidrat tunnet. Teadsin, et asi läheb halvaks, aga jooksin edasi. Paar minutit hiljem olin põlvili, oksendasin oma sisikonda Melwoodi väljakumurule,” kirjeldas mängumees oma ebameeldivat kogemust.
Õnneks kõik laabus, sest Jürgen Klopp sai korraliku kõhutäie naerda, samal ajal tehes käega enda kõhul ringjaid liigutusi ning seejärel embas ta vaest äärekaitsjat. “Seejärel ma lasin veidi lõdvaks,” nentis šotlane.
