Arsene Wenger on olnud Londoni klubi eesotsas 1996. aasta oktoobrikuust saadik, olles hetkel Premier League’i staažikaim ühe klubi treener. Tema lahkumisest on räägitud juba aastaid, kuid mees on alati suutnud jõuda esinelikusse ning sellega kaasneva Meistrite liiga pääsme lunastamise. Kuni käesoleva hooajani, mil esinelikusse ning Meistrite liigasse enam ei jõutud.
Hakati rääkima, et prantslasel on aeg minna. Mängupilt, eneseusk ning areng on jäänud tahaplaanile, nüüd on klubist saanud maailma vuti naerualune ning nii Wengeri kui klubi juhtkonna kangekaelsust naeruvääristatakse. Samal ajal toodab Arsenal jätkuvalt kasumit ja omanikul Stan Kroenkel on selle üle väga hea meel.
Kas sel suvel võime näha teadet, kus on kirjas “Arsenal tänab oma kauaaegset peatreenerit Arsene Wengerit mitmete tiitlite eest, kuid osapoolte kokkuleppel lõpetatakse leping ning uueks peatreeneriks saab…” või pigem mitte? Usutakse, et Wenger sureb koos Arsenaliga ning ei lahku sealt klubist, sest temast pole selles klubis kedagi suuremat.
Aga numbrid räägivad teist keelt ning tiim on langevas trendis. Muutusi on vaja.
