Itaallased on ühed vähesed eurooplastest tippjalgpallurite rahvas, kellele Inglismaal eriti ei ole meeldinud: sel suvel naases Chelseast kodumaale peatreener Maurizio Sarri, kes tõdes, et üks aasta Itaaliast eemal pani teda tõsiselt koduigatsust tundma ning ei suutnud ära rõõmustada, kui mõnus on tagasi olla; nüüd naaseb kodumaale teine Chelsea liige, paremkaitsja Davide Zappacosta, kes laenulepingu alusel siirdub pealinna Roomasse.
Tõeliselt säranud itaallasi Premier League’is võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, kui sedagi: mainimist on väärt 1996-99 aastatel Chelseas mänginud Gianluca Vialli ning 1996-2003 hooaegadel sinisärkide lippu kõrgel hoidnud Gianfranco Zola, kes Sarri abimehena aitas 60-aastasel kiiremini uude keskkonda sisse sulanduda. Graziano Pelle oli Southamptoni ridades üpris kiiduväärt ründaja, skoorides 68 liigamänguga 23 väravat. Mario Balotelli tuli Manchester Cityga küll meistriks, ent tema talenti ja potentsiaali arvesse võttes oli aeg Inglismaal (ja hiljem Liverpoolis) lati alt läbi jooksmine.
Zappacosta sai Antonio Conte poolt tiimi toodud ning debüüthooajal teenis arvestavat mänguaega, kuni Conte lahkumisega kuivasid minutid täitsa kokku. “Kodumaale naasmine on minu jaoks väga emotsionaalne. Igatsesin Itaaliat väga ning olen õnnelik, et liitun Rooma klubiga – tunnen end siin kui kodus, sest olen siit lähedalt pärit,” ütles Soras, Roomast 115 km kaugusel sündinud paremkaitsja Sky Sportsile.
Kindlasti mängib oma rolli ilm, sest Inglismaa on teada-tuntud oma vihmase kliima poolest: lääneosas ning merepinnast kõrgemal asuvad piirkonnad saavad rohkem taevaluukidest langevat vett, kus sajab maha umbes 4500 mm sademeid aastas. Kõige intensiivsem vihmahooaeg on just sügisel ja talvel, mil võib tekkida ka üleujutusi. Kõige kuivem piirkond asub aga Londonis, kus sajab vähem kui Roomas!
Keskmine temperatuur on vahemikus 8,5-11 soojakraadi, talviti võib aga vahel termomeeter näidata 14 soojakraadi. Roomas aga on aasta keskmiseks 15 kraadi ning sademeid võrreldes Inglismaa keskmisega ligi kuus korda vähem. Ei saa mainimata jätta ka toidukultuuri – itaallaste jaoks on nende enda köök ülimalt südamelähedane ning toorainete kvaliteet teeb enamikule maailmale silmad ette.